Tirtī dināmikis ensadīnsna: Šlaitintnāi sirzdau pāusas wersiōnins

Iz Prūsiska Wikipēdija
Jump to navigation Jump to search
(Ast teīkuns(si) nāunan pāusan "'''Tirtī dināmikis ensadīnsna''' - fizīska tikrōmi, ainā iz trīns fōrmulitans pra Izaakan Newtonan en Philosophiae Naturalis Principia Mathematica en 16...")
 
No edit summary
 
Rindā 1: Rindā 1:
'''Tirtī dināmikis ensadīnsna''' - fizīska tikrōmi, ainā iz trīns fōrmulitans pra Izaakan Newtonan en Philosophiae Naturalis Principia Mathematica en 1671 mettan:
'''Tirtī dināmikis ensadīnsna''' - fizīska tikrōmi, ainā iz trīns fōrmulitans pra Izaakan Newtonan en Philosophiae Naturalis Principia Mathematica en 1671 mettan:


:'''Ik kērmens A dīlai na kērmenin B sen warrin, staddan kērmens B dīlai na kērmens A sen warrin līgin pa wērtibin be līnkik, adder emprīkiskai wartīntan.'''
:'''Ik kērmens A dīlai na kērmenin B sen warrin, staddan kērmens B dīlai na kērmens A sen warrin līgin pa wērtibin be līnkin, adder emprīkiskai wartīntan.'''


Waīdantei iz āntran dināmikis ensadīnsnan, kāi warē ast impulsas kitawīdinsna en kērdai, gaūne di kāi abbejan kērmenin impulsas kitawīdinsnas ast emprīkiskan, tītet pastippa kitawīdinsna ast līgu nullin. Palīgu per tūlin materiālin punktas sistēmu - abipuššai dīlasenei sirzdau punktans ni kitawīdina sistēmas impulsan. Tīt tirtī dināmikis ensadīnsna ast liguzentlīntin [[impulsas erlaikāsnas ensadīnsnai|impulsas erlaikāsnas ensadīnsnai]].
Waīdantei iz āntran dināmikis ensadīnsnan, kāi warē ast impulsas kitawīdinsna en kērdai, gaūne di kāi abbejan kērmenin impulsas kitawīdinsnas ast emprīkiskan, tītet pastippa kitawīdinsna ast līgu nullin. Palīgu per tūlin materiālin punktas sistēmu - abipuššai dīlasenei sirzdau punktans ni kitawīdina sistēmas impulsan. Tīt tirtī dināmikis ensadīnsna ast liguzentlīntin [[impulsas erlaikāsnas ensadīnsnai|impulsas erlaikāsnas ensadīnsnai]].

Bigantī wersiōni iz 17:42, 28 sillins 2021

Tirtī dināmikis ensadīnsna - fizīska tikrōmi, ainā iz trīns fōrmulitans pra Izaakan Newtonan en Philosophiae Naturalis Principia Mathematica en 1671 mettan:

Ik kērmens A dīlai na kērmenin B sen warrin, staddan kērmens B dīlai na kērmens A sen warrin līgin pa wērtibin be līnkin, adder emprīkiskai wartīntan.

Waīdantei iz āntran dināmikis ensadīnsnan, kāi warē ast impulsas kitawīdinsna en kērdai, gaūne di kāi abbejan kērmenin impulsas kitawīdinsnas ast emprīkiskan, tītet pastippa kitawīdinsna ast līgu nullin. Palīgu per tūlin materiālin punktas sistēmu - abipuššai dīlasenei sirzdau punktans ni kitawīdina sistēmas impulsan. Tīt tirtī dināmikis ensadīnsna ast liguzentlīntin impulsas erlaikāsnas ensadīnsnai.

Perwaidīnsna stesses warrin, kawīda ni izpilnina tīrtin dināmikis ensadīnsnan ast Lorenzas warē. Kaddan dwāi kraūlis dīlai na subbans sen elaktrōmagnetiskan warrin, staddan impulsas delīks mazzi būtwei aupīstun pra elaktrōmagnetiskan laūkan.